SE 1136 I - 3. peatükk

Eradetektiivi tegevusluba

§ 19. Eradetektiivi tegevusluba

(1) Eradetektiivi tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Politseiameti loakogu otsuse alusel väljastatav dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks loal näidatud tähtaja jooksul.

(2) Tegevusluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud eradetektiivieksami.

(3) Tegevusluba antakse kehtivustähtajaga ühest kuni viie aastani.

§ 20. Eradetektiivi ametitunnistus

(1) Eradetektiivi ametitunnistus (edaspidi ametitunnistus) on eradetektiivile koos tegevusloaga väljastatav dokument.

(2) Eradetektiiv peab eradetektiiviteenuse osutades ametitunnistust kaasas kandma ja esitama selle isikule, kes seda nõuab.

(3) Ametitunnistuse vormi ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister.

§ 21. Politseiameti loakogu

(1) Politseiameti loakogu (edaspidi loakogu) on kollektiivne organ, kes otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise, tegevusloa pikendamise ja peatamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

(2) Loakogu moodustab politseipeadirektor.

(3) Loakogu põhimääruse kehtestab siseminister.

§ 22. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusloa taotleja loakogule kirjaliku taotluse.

(2) Tegevusluba võib taotleda isik, kes:

1) on vähemalt 21aastane teovõimeline Eesti kodanik;

2) on vähemalt keskharidusega;

3) valdab eesti keelt kõnes ja kirjas.

(3) Tegevusluba ei saa taotleda isik:

1) kes ei vasta eradetektiivi tegevusloa taotleja kohta seaduses kehtestatud nõuetele;

2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) kelle varasem eradetektiivi tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse sätete rikkumise eest ning sellest on möödunud alla viie aasta;

4) kes tegeleb ettevõtlusega relvade, laskemoona ja lõhkematerjali alal;

5) kes tegeleb turvateenuse osutamisega;

6) kes on avalikus teenistuses või tegevteenistuses;

7) kes on notar või advokaat;

8) kes on vabastatud eelmisest töökohast distsiplinaarüleastumise eest või usalduse kaotuse tõttu ning vabastamisest on möödunud alla kahe aasta;

9) kes ilma arsti ettekirjutuseta tarvitab narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

10) kes on pankrotivõlgnik;

11) kes on abipolitseinik;

12) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune.

(4) Kui tegevusloa taotluse on esitanud lõikes 3 nimetatud isik, tagastab loakogu taotluse läbivaatamata.

§ 23. Tegevusloa taotlus

(1) Tegevusloa taotluses märgitakse:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, aadress ja isikukood;

2) tegevusloa kehtivusaeg, kui luba taotletakse vähem kui viieks aastaks;

3) taotleja sidevahendite numbrid;

4) taotleja omakäeline kinnitus, et tema puhul ei esine §-s 22 lg-s 3 sätestatud tegevusloa taotlemist välistavaid asjaolusid.

(2) Tegevusloa taotlemise avaldusele lisatakse haridust tõendava dokumendi koopia.

§ 24. Tegevusloa taotleja või omaja tausta kontrollimine

(1) Loakogu kontrollib tegevusloa taotleja tausta, et veenduda tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning et vajaduse korral koguda tegevusloa taotleja kohta täiendavaid andmeid üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik veendumaks tegevusloa taotleja poolt esitatud andmete õigsuses ja vastavuses käesoleva seaduse nõuetele.

(2) Vajadusel kontrollib loakogu tegevusloa omaja tausta tegevusloa pikendamise avalduse esitamise või tegevusloa kehtivuse peatamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku korral.

(3) Loakogu nõudel on tegevusloa taotleja või omaja kohustatud andma täiendavat teavet:

1) oma senise majandustegevuse kohta;

2) oma varasema töötamise kohta;

3) temale kuuluva osa- või aktsiakapitali päritolu kohta.

§ 25. Eradetektiivieksam

(1) Eradetektiivieksami (edaspidi eksam) korraldab loakogu kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist ja kontrollimist.

(2) Eksamit ei saa teha isik, kes ei vasta §-s 22 toodud nõuetele.

(3) Loakogu võib keelduda isiku eksamile lubamisest, kui taustauuringute tulemusena on alust kahelda tema aususes ja usaldusväärsuses.

(4) Eksami nõuded ja eksami sooritamise korra kehtestab siseminister.

§ 26. Tegevusloa väljastamine

(1) Loakogu teeb otsuse tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning väljastab tegevusloa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast eksami sooritamist.

(2) Tegevusluba ei väljastata:

1) taotluse menetlemisel ilmneb mõni § 22 lg-s 3 nimetatud asjaolu;

2) taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele ja taotluse esitaja ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud;

3) taotleja ei ole sooritanud eksamit;

4) taotleja on taotluses teadvalt esitanud valeandmeid.

§ 27. Tegevusloa kehtivuse pikendamine

(1) Tegevusloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse § 23 nõuetele vastav taotlus vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivuse lõppemist. Tegevusloa kehtivuse pikendamise avalduses märgitakse lisaks §-s 23 nõutud andmetele senise tegevusloa number ja kehtivusaeg.

(2) Loakogu vaatab taotluse läbi ja pikendab tegevusluba kui ei ole alust sellest keelduda. Tegevusloa pikendamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

§ 28. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja tegevusloa kehtivuse peatamine

(1) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks või tegevusloa kehtivuse kuni kolmeks kuuks peatada, kui eradetektiiv:

1) tegutseb avalikku korda või riigi julgeolekut eirates;

2) rikub käesoleva seaduse nõudeid;

3) ei vasta enam nõuetele, mis olid tegevusloa andmise aluseks;

4) on loakogule või järelevalveametnikule teadlikult esitanud valeandmeid;

5) ei ole täitnud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust;

6) on loa kehtivuse ajal tegutsenud temale keelatud tegevusalal;

7) ei ole eradetektiiviteenust mõjuva põhjuseta osutanud üle ühe aasta.

(2) Tegevusloa kehtivuse võib peatada vaid juhul, kui peatamise aluseks olev puudus on kõrvaldatav loa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul.

(3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tegevusloa omaja avalduse alusel, kui tegevusloa omaja ei soovi enam tegutseda eradetektiivina.

(4) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsustamist, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhtumil, kuulatakse ära tegevusloa omaja seletus. Loa omaja mitteilmumine ei takista küsimuse otsustamist.

§ 29. Tegevusloa kehtetuse või kehtivuse peatamise tagajärjed

(1) Kui eradetektiivi tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või tegevusloa kehtivustähtaeg on lõppenud, kaotab isik õiguse tegutseda eradetektiivina.

(2) Eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isiku eradetektiiviteenuse osutamisega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon jäävad eradetektiiviühingule. Kui eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isik oli eradetektiiviühingu ainus aktsionär või osanik või füüsilisest isikust ettevõtja, peab eradetektiiv nimetatud dokumendid ja teabekandjad üle andma Politseiametile.

(3) Eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isik tagastab ametitunnistuse Politseiametile.

(4) Eradetektiiv, kelle tegevusloa kehtivus peatatakse, kaotab õiguse tegevusloa kehtivuse peatamise ajal tegutseda eradetektiivina.

§ 30. Tegevuslubade arvestus

(1) Politseiamet peab loakogu poolt väljaantud, pikendatud, peatatud ning kehtetuks tunnistatud tegevuslubade arvestust.

(2) Politseiamet vormistab iga eradetektiivi kohta järelevalvetoimiku, kuhu köidetakse kõik dokumendid, mis on seotud tegevusloa väljaandmise, tegevusloa pikendamise, peatamisega ja kehtetuks tunnistamisega ning järelevalvega eradetektiivi tegevuse üle eradetektiiviteenuse osutamisel.

1136 SE I - 2. peatükk

Eradetektiiviteenuse osutamine

§ 10. Eradetektiiviteenuse osutamine lubatavus

(1) Eradetektiiviteenuse osutamine on lubatud eradetektiiviteenuse lepingu (edaspidi kliendileping) alusel.

(2) Eradetektiiviteenuse osutamine on keelatud, kui see võib kaasa tuua kliendi huvide kahjustamise.

§ 11. Kliendileping

(1) Kliendileping sõlmitakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi või eradetektiiviühingu ning kliendi vahel.

(2) Kliendilepingusse märgitakse:

1) andmed lepingu osapoolte kohta (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood või sünniaeg, sidevahendite numbrid ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress, ja registrikood);

2) kliendi tellimuse kirjeldus, milles näidatakse isik, asi või sündmus, kelle või mille kohta ja milliseid andmeid kogutakse, ning piirangud, mis klient on eradetektiivile tellimuse täitmise viiside ja vahendite kohta seadnud, ning muud asjaolud, mida klient peab oluliseks;

3) eradetektiiviteenust osutatava eradetektiivi nimi ja eradetektiiviteenuse tasu vorm ja määr;

4) lepingu sõlmimise aeg ja koht.

(3) Kliendilepingule kohaldatakse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 12. Kliendilepingute raamat

(1) Eradetektiiv või eradetektiiviühing peab viivitamata registreerima kõik tema poolt sõlmitud kliendilepingud kliendilepingute raamatus, kusjuures peab olema tagatud kliendilepingute registreerimise ühtne numeratsioon.

(2) Kui eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamiseks mitu tegevuskohta, peetakse kliendilepingute raamatut eraldi iga tegevuskoha kohta.

(3) Kliendilepingute raamatut võib pidada elektrooniliselt.

(4) Kliendilepingute raamatusse kantakse järgmised andmed:

1) kande järjekorranumber, mis on ühtlasi lepingu number;

2) kliendi andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood või sünniaeg, sidevahendite numbrid ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress ja registrikood);

3) lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse aeg;

4) lepingut täitva eradetektiivi või eradetektiiviühingu nimi;

5) lepingu täitmise või ennetähtaegse lõpetamise aeg.

(5) Paberkandjal peetav kliendilepingute raamat peab olema nummerdatud lehtedega ja köidetud.

(6) Kord kuus tehakse elektroonilise kliendilepingute raamatu andmebaasi kannetest väljatrükk, millele kantakse jooksvalt leheküljenumbrid.

§ 13. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustused

(1) Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on kohustatud:

1) mitte rakendama kliendilepingu täitmiseks vahendeid ja viise, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega;

2) loobuma kliendilepinguga võetud kohustuse täitmisest, kui selle täitmiseks tuleb rikkuda seaduse või selle alusel antud õigusakti sätteid;

3) esitama kliendile kogu teabe, mis on saadud seoses kliendilepingu täitmisega, välja arvatud teave, mille avalikustamine selleks mitteõigustatud isikule on keelatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;

4) viivitamata informeerima asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust teatavaks saanud ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost, kuriteo toimepannud isikust, kuriteo pealtnägijatest ning asitõenditest ja muudest kriminaalasja uurimisel tähtsust omavatest asjaoludest;

5) teavitama asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust eradetektiiviteenuse osutamisega teatavaks saanud teise astme kuriteost, kui eradetektiiv on välja selgitanud isiku, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises.

(2) Eradetektiiviteenuse osutamiseks teostatavate toimingute tegemisel peab eradetektiiv ennast esitlema ja teavitama, et ta on eradetektiiv.

§ 14. Teabe kogumine kriminaalasjas 

(1) Kui kliendilepingu täitmiseks on vaja teavet koguda menetletavas kriminaalasjas, teatab eradetektiiv kriminaalasja menetlevale ametnikule kirjalikult kliendilepingust enne teabe kogumise alustamist.

(2) Eradetektiiv peab kooskõlastama lõikes 1 nimetatud tegevuse kriminaalasja menetleva ametnikuga ja teda kogutud teabest informeerima.

§ 15. Eradetektiivi õigused

Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel õigus:

1) küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul;

2) kasutada teabe omaja nõusolekul teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, rikkumata sealjuures teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;

3) teostada isiku jälgimist avalikus kohas;

4) teostada isikusamasuse tuvastamist avalikus kohas;

5) esitada äratundmiseks fotosid isikutest, asjadest ja dokumentidest;

6) uurida temale üle antud või muul õiguslikul alusel tema kätte sattunud dokumente ja esemeid;

7) teostada avalikust kohast hoone ja territooriumi välisvaatlust, kui see ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga;

8) teostada hoone ja territooriumi sisevaatlust selle valdaja või omaniku loal;

9) kasutada eradetektiiviteenuse osutamisel teise eradetektiivi või eradetektiiviühingu abi, kui see on kliendilepingus ette nähtud.

§ 16. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegutsemise piirangud

Eradetektiivil ja eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud:

1) teotada teise isiku au ja väärikust, rikkuda isikupuutumatust, eluruumi puutumatust ning kirjavahetuse- ja ärisaladust ning muid isiku õigusi ja vabadusi;

2) teha takistusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevusele, sealhulgas riikliku kontrolli ja järelevalve teostamisele ning kriminaalasjade kohtueelsele menetlusele ja kohtumenetlusele;

3) teostada jälitustegevust jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) mõttes;

4) fotografeerida, filmida ja helisalvestada ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata;

5) kasutada oma tegevuses meetodeid, vahendeid ja aineid, mis rikuvad teise isiku õigusi ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse.

§ 17. Teabe kogumise ning edastamise ja kasutamise keeld

Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud koguda, edastada või kasutada teavet:

1) poliitilisel, õiguserikkumise varjamise või kõlvatu konkurentsi eesmärgil;

2) isiku seaduslike õiguste, vabaduste või huvide kahjustamise eesmärgil;

3) isiku terviseseisundi kohta;

4) mis on tunnistatud riigisaladuseks, pangasaladuseks, ärisaladuseks, pihisaladuseks, kutsesaladuseks või muuks saladuses hoidmisele kuuluvaks teabeks;

5) mis kirjeldab isiku poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta.

§ 18. Kutsesaladuse hoidmine

(1) Eradetektiiv või eradetektiiviühing on kohustatud hoidma saladuses eradetektiiviteenust osutades teatavaks saanud andmeid, samuti eradetektiivi poole pöördumist ja tasu suurust.

(2) Eradetektiivi kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast eradetektiivina tegutsemise lõpetamist. See kohustus kehtib ka eradetektiiviühingu teistele töötajatele, samuti avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel.

(3) Kutsesaladuse hoidmise nõuet ei kohaldata §13 punktides 4 ja 5 sätestatud eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustuse täitmisele.

(4) Eradetektiiv on kohustatud esitama kutsesaladust sisaldavaid andmed kohtule, prokuratuurile, kohtueelse uurimise asutusele, Maksuametile ning järelevalveametnikule nende nõudmisel.